Tegin kokkuvõtte ÕISi kaudu kursusele antud tagasisidest. Kokku andis selle kursuse kohta tagasiside 65 üliõpilast 109 kursusel osalenud üliõpilasest. Tagasiside jaguneb kaheks osaks – üldine tagasiside aine ja õpikeskkonna kohta ning eraldi tagasiside iga õppejõu kohta.
Aine ja õpikeskkonna tagasiside osas on meil nüüd olemas viie aasta tagasiside võrdlus. Kõige paremini õnnestus õppijate tagasiside põhjal 2019. aasta kursus, kui me viisime sisse mitmed olulised muudatused (nt rühmareferaatide asendamine individuaalsete esseedega). Eelmise sügise kursuse disain järgis põhiosas 2019. aastal sisseviidud muudatusi ning erinevused olid ainult mõnede teemade juures. Tagasiside oli mõnevõrra madalam kui 2019. aastal, kuid arvestades kursuse läbiviimist suures osas distantsõppes võib sellega rahule jääda.
Viie aasta tagasiside võrdlus on esitatud allpool oleval diagrammil. Kuna läbi aastate on küsimused natuke muutunud, siis on osade küsimuste juures ainult mõne aasta andmed.
Teistest küsimustest mõnevõrra madalam oli tagasiside teemade järjekorra, kasutatud õpetamismeetodite ja läbitud teemade ning õpitava materjali sisu osas. Vabas vormis tagasisidest tooksin välja mõned konkreetsed ettepanekud, mille peale peame mõtlema:
- “Võibolla ise nii palju kirjutamise asemel anda rohkem nt ülesandeid, kus on tekst ette antud aga ise peame allikad õigesti vormistama või lause sõnastust parandama.”
- “Kursuse alguses võiks tudengitele, õppimine kõrgkoolis teemalehe RSS voo võimalust tutvustada.”
- “Kaasata üliõpilasi rääkima oma erialast, mida õpitakse.”
- “Võrreldes teiste ainetega, mis tunduvad mulle olulisemad, oli siin aines ebaproportsionaalselt palju kodutööd. Kodutöö oli ka hästi monotoonne – palju kirjutamist erinevatel teemadel.”
Kriitilise poolena tõid üliõpilased välja, et mitte alati ei olnud ülesannetele saadud tagasiside piisavalt konstruktiivne ja õppijat toetav. Peame korraldama järgmise aasta ülesanded nii, et kodutööd oleksid vähem ühetüübilised ning tagasiside võimalikult sisuline.
Sel aastal pöörasin ma palju tähelepanu sellele, et loengute videoülekanded oleks võimalikult kvaliteetsed ning videote järeltöötlusele ja ülespanekule kulus ka märkimisväärselt aega. Kuna mul on õppejuhina ligipääs kogu instituudi kursuste tagasisidele, siis näen, et hoolimata nendest jõupingutustest oli e-toe osas meie kursuse tagasiside bakalaureuseõppe esimese semestri kursustest keskmiste hulgas. Ka YouTube’i statistika näitab, et loengute videosalvestusi on hiljem suhteliselt vähe terves pikkuses järele vaadatud.
Osad üliõpilased tõid tagasisides välja, et segadust põhjutas kahest osast koosnev õpikeskkond – õppematerjalid kursuse avalikul kodulehel ning ülesannete esitamine eDidaktikumis. Kuna minu jaoks on avatus väga olulisel kohal, siis seda ülesehitust ma muuta ei tahaks. Kindlasti annab WordPressis oleval kodulehel materjale parema struktuuriga esitada ning mõtlen selle peale.
Üks teema, mis vajaks kursusel suuremat tähelepanu, on üliõpilaste enesejuhtimis- ja õpioskuste toetamine. Tagasisides mainis õpioskuseid ainult üks üliõpilane, kuid selle teema olulisus tuli välja TLÜ distantsõppe uuringus. Peame kaasõppejõududega arutama, kuidas seda parimal viisil teha. Loeng 100+ üliõpilasega ei ole ilmselt parim formaat õpioskuste arendamiseks.
Anna Šeletski tegi järgmise aasta kursuse osas ettepaneku, et kursuse teises pooles jaguneksid üliõpilased erialade järgi rühmadeks ning osa õpitegevusi toimuks erialapõhiselt. See võimaldaks ehk ka õpioskusi väiksemates rühmades paremini arendada. See võiks toimida hästi infoteaduse ja matemaatika puhul, kus on mõlemas rühmas umbes 20 üliõpilast, kuid ca 70 informaatika tudengiga on seda keerulisem lahendada. Mulle põhimõtteliselt meeldib see idee ja võtame selle kavandamise ette õppejõududega.
Tänan kõiki tagasiside eest ja proovime iga aastaga paremaks muuta kursust!
Õppimine kõrgkoolis 