Kuu: november 2019

Esseede analüüs: allikatele viitamine

29.11 varahommikuses loengus vaadatud viitamise näited on SlideShares:

Rääkisin loengu lõpus ka arvestuse korraldusest. Viimases kontakttunnis 13.12 toimuvad esseede esitlused. Me valime Pillega omaltpoolt välja 10 esinejat (kirjutan sellest eraldi privaatselt e-mailiga) ning lisaks on aega veel 6 esineja jaoks.

Palun üliõpilastel, kes soovivad oma essee teemal ettekande pidada anda märku eDidaktikumi foorumis https://edidaktikum.ee/et/content/esseede-ettekanded või saata e-mail hans.poldoja@tlu.ee.

Keeleressursid

Pille Esloni 15.11 loengu slaidid on siin: 2019-11-15-Keeleressursid.pdf

Essee kirjutamisel soovitan kasutada slaidil 36 nimetatud keeleressursse:

Eestikeelse terminoloogia osas soovitan järgmiseid allikaid:

Eesti – Inglise – Eesti sõnaraamatuna soovitan kasutada aare.edu.ee

Teaduslike allikate leidmine essee jaoks

Minuni on jõudnud mitme üliõpilase mure seoses raskustega essee jaoks sobivate teaduslike allikate leidmisel. Otsustasime teha seetõttu kursuse ajakavas muudatuse: sel reedel 15.11 on teine loeng kell 10.15-11.45 pühendatud teaduslike allikate otsimisele.

Teadusartiklite otsimisel peaksite te keskenduma kitsamalt oma essee teemale ja põhimõistetele, mitte erialale/fookusvaldkonnale. “Digi- ja meediakultuur” või “haridusuuendus” on nii üldised mõisted, et nende kohta te sobivaid artikleid ei leia.

Toon paar konkreetset näidet.

Näiteks üks üliõpilane soovib siduda oma essees haridusuuenduse (õpikeskkonnad, õpianalüütika) infoteadusega (informatsiooni üleküllus, informatsiooni kvaliteet, informatsiooni arhitektuur).

Esimene koht, kus essees saab teaduslikele allikatele viidata on essee põhimõistete lahtiseletamise juures. Siin oleks otsingusõnadeks “learning environments” (võib täpsemalt “virtual learning environments“), “learning analytics“, “information overload“, “information quality” ja “information architecture“. Kuna viimased kolm infoteadusega seotud mõistet huvitavad meid õppimise kontekstis, siis tuleks neile lisada “learning” või “education”. Kui me tahame viidata konkreetsele mõistele, siis tasuks valida mingi üldisema pealkirjaga artikkel (nt “Learning analytics: drivers, developments and challenges“)

Teine olukord, kus saab kirjandusallikatele viidata, on näidete toomine konkreetsetest projektidest või uuringutest. Need viited hakkavad hargnema, kui te võtate ette esimesed mõistete otsingu peale leitud artiklid.

Kolmas strateegia on otsida konkreetsete inimeste järgi. Näiteks haridusuuenduse (sh õpianalüütika) teemadega tegelevad meie instituudis teiste seas Kairit Tammets ja Mart Laanpere ning infoteaduse teemadega Sirje Virkus. Kõigil teadusartikleid avaldavatel ülikooli töötajatel on oma profiil ETIS keskkonnas. Teised haridusuuendusega aktiivselt tegelevad teadurid ja õppejõud ning nende projektid tulevad välja haridusuuenduse fookusvaldkonna lehte uurides.

Teine üliõpilane soovib siduda digi- ja meediakultuuri infoteadusega keskendudes sellele, kuidas infoteadus on kaasa aidanud digimeedial kujuneda majandusharuks. Siin on abiks otsingud:
“digital media” economy
“digital media” business

Otsinguks peaksite kasutama Google Scholar otsingumootorit, mitte lihtsalt Google’it. Kui saate palju tulemusi, siis piirake täpsema otsingu alt tulemused ära nende artiklitega, mille puhul asuvad otsingusõnad pealkirjas.

Tulemuste valikul tuleks eelistada neid andmebaase, millele meie raamatukogul on ligipääs (slaid 28 minu esitluses “Infoallikad, infootsing ja viitamine“).

Essees on oluline esitada oma nägemus sellest, kuidas teie eriala on seotud ühe ülikooli fookusvaldkonnaga. Seda on lihtsam teha mingi kitsama alamteema näitel. Me ei oota, et te leiaks viitamiseks artikleid, mis täpselt sama vaatenurga alt lähenevad. Viited lähevad eelkõige mõistetele ning seotud uurimustele ja projektidele.

Lisasin eDidaktikumi arutelufoorumisse teema “Essee teemad ja teaduslike allikate otsing“. Palun postitage sinna kommentaaridesse oma essee teema, siis mul on homses loengus konkreetseid näiteid, millega infootsingut teha.