Kuu: september 2019

Fookusvaldkonna seminari eelregistreerumine

1. ja 8. novembril toimuvad Tallinna Ülikooli viit fookusvaldkonda tutvustavad seminarid:

  • Haridusuuendus (Kairit Tammets ja Kaire Kollom)
  • Digi- ja meediakultuur (Hans Põldoja ja Linda Helene Sillat)
  • Kultuurilised kompetentsid (Pille Eslon)
  • Terve ja jätkusuutlik eluviis (Triinu Jesmin)
  • Ühiskond ja avatud valitsemine (Peeter Normak / Kai Pata)

Fookusvaldkondadest saate täpsemalt lugeda ülikooli koduleheküljel.

Te peate valima viiest seminarist kaks vastavalt oma huvidele. Käesoleva kursuse lõpuks kirjutate te essee, milles seostate oma õpitava eriala ühega ülikooli viiest fookusvaldkonnast.

Panin seminaride valikuks üles küsitluse, millele vastamiseks tuleb TLÜ kasutajakontoga sisse logida. Palun valige kaks eelistatud teemat hiljemalt 11. oktoobriks. Jagan seejärel seminarirühmad ruumidesse vastavalt huviliste arvule. Kindlasti pääsete kahele teid huvitavale seminarile, aga kahe kuupäeva vahel jagan ma huvilised sõltuvalt nende arvule.

Küsitlus: https://forms.gle/HG8bKTSRpvX75VnBA

Õpioskused, -hoiakud, -harjumused

Kaire Kollomi 20. septembri loengu slaidid on siin: 2019-09-20_Opioskused_Kaire_Kollom.pdf

Tunnis kohalolijad pidid tegema rühmatööna liftikõne õpioskuste ja enda eriala kohta. Liftikõne ülesande täpsem kirjeldus on eDidaktikumis.

Mitmed puudunud üliõpilased on saatnud mulle küsimuse, kas liftikõne ülesanne on kohustuslik ära teha. Jah ja ei. Kursuseprogrammis (PDF) seda kirjas ei ole, mis tähendab seda, et arvestuse saamisel see ei ole üks hindamise osa. Samas on ülikoolis hea tundides kaasa töötada ning Kaire on valmis ka puudunud üliõpilaste tööde kohta 11. oktoobriks tagasiside andma eDidaktikumis. Nii et kui te seda liftikõne ei tee, siis jääte ühe õpikogemuse võrra vaesemaks.

Õppimine kõrgkoolis 2019 alustab

DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis toimub sel sügisel neljandat korda. Oleme varasemate aastate kogemust ja õppijate tagasisidet arvesse võttes teinud järgmised muudatused:

  • Kursusele on lisatud fookusvaldkondade seminarid, mis võimaldavad üliõpilastega väiksemas rühmas arutada digitehnoloogiate rakendusvõimaluste üle ühes viiest TLÜ fookusvaldkonnast (haridusuuendus, digi- ja meediakultuur, kultuurilised kompetentsid, terve ja jätkusuutlik eluviis, ühiskond ja avatud valitsemine). Loodame, et seminarid aitavad üliõpilastel küsimusi püstitada ning määratleda oma täpsemad huvid digitehnoloogiate valdkonnas.
  • Rühmatööna koostatava referaadi asemel kirjutavad üliõpilased individuaalse essee. Referaadi puhul ei jagunenud panus kõigi rühma liikmete vahel alati võrdselt ning õppija ei saanud oma osale individuaalset tagasisidet. Essee esitatakse kahes etapis, mis võimaldab üliõpilastel tagasiside põhjal oma tööd parandada.
  • Kontakttundide maht on tõstetud tagasi 56 tunni peale nagu esimesel kahel aastal. Selle muudatusega on õppejõudude poolt pakutav sisu ning iseseisev töö paremini tasakaalus.
  • Akadeemilise kirjutamise kontakttundide sisu on muudetud. Uue teemana on lisatud keeleressursid Internetis ning eraldi kohtumised on planeeritud üliõpilaste esseede analüüsiks ja tagasisideks, et näiteid oleks võimalik tuua käesoleval kursusel koostatud tekstide põhjal.
  • Infootsingu ja viitamise teema on toodud varasemaks (7. nädalalt 4. nädalale).
  • Uute teemadena on lisatud teadmuse visualiseerimise vahendid (ideekaardid, mõistekaardid, infograafika) ning esitluste koostamine ja avalik esinemine.

Tagasiside õppijate iseseisvatele töödele on nii suure osalejate arvuga kursusel kindlasti keeruline, aga ülesandeid hindavad õppejõud üritavad endast parima anda.

Kahes küsimuses olen ma õppijate tagasisidega eri meelt ning jätkan varasema kursuse disainiga.

Õpikeskkonnana on jätkuvalt kavas kasutada avatud ja suletud õpikeskkonna kombinatsiooni, kus õppematerjalid ja kursuse info on avalikus veebis (see WordPress lehekülg) ning õppetegevused suletud õpikeskkonnas (eDidaktikum). Minu jaoks on hariduses avatus väga oluline ning me valmistame õppijaid ette töömaailma jaoks, kus peate paratamatult kasutama samaaegselt mitmeid erinevaid digitaalseid töökeskkondi.

Õppijad on olnud kriitilised ka loengupäevikute suhtes. Meie seisukohalt on oluline harjutada õppijaid enda jaoks kursustelt märkmeid tegema ning õpitut lahti mõtestama. Loengupäevik on üks võimalik formaat selle jaoks. Sel aastal on instituudis algamas ka ettevõtteseminarid, mille puhul tuleb samuti arvestuse saamiseks loengupäevikud koostada.

Edukat kursust kõigile!