Järelarvestuse korraldus

Õppimine kõrgkoolis järelarvestus toimub individuaalselt esitatavate ülesannete põhjal (sulgudes maksimaalsed võimalikud punktid ülesande eest):

• akadeemilise suuna tutvustused (5 tk, iga ülesanne 3 punkti);
• digipädevuste enesehinnang (kuni 3 punkti);
• referaat (10 punkti);
• esitlus (3 punkti).

Kursuse käigus esitatud ülesanded ja nende eest saadud punktid lähevad järelarvestusel arvesse. Järelarvestuse sooritamiseks positiivsele tulemusele on vaja koguda vähemalt 16 punkti. Saadan kõigile järelarvestust vajavatele üliõpilastele e-maili peale eraldi info selle kohta, millised ülesanded nad esitama peavad ning kui palju punkte neil kursusel esitatud ülesannete eest on kogutud.

Täpsemad juhised ülesanneteks:

Akadeemilise suuna tutvustus

Kirjuta akadeemilist suunda tutvustavate loenguslaidide, nendes viidatud allikate, kursusekaaslaste loengupäevikute blogipostituste ning nendes viidatud täiendavate allikate põhjal akadeemilise suuna tutvustus, mis vastab järgmistele tingimustele:

• põhiteksti maht ca 2000…4000 tähemärki;
• sisaldab viiteid vähemalt 5 teemakohasele allikale (sissekande lõpus olevad kasutatud kirjanduse viitekirjed ei arvestata põhiteksti mahu sisse);
• kui te loengust puudusite ja kasutate seetõttu infoallikana kursusekaaslaste loengupäevikuid, siis viidake oma tekstis ka kasutatud loengupäevikutele.

Põhjalikud loengupäevikud postitasid teiste seas näiteks Indrek, Julika, Merlin, Erik, Dennis Richard, Markus ja André. Soovitan loengutest puudunud üliõpilastel akadeemiliste suundade tutvustuste kirjutamisel nende blogidega tutvuda.

Digipädevuste enesehinnang

Võta aluseks digipädevuste mudel https://www.hm.ee/sites/default/files/digipadevuse_mudel_2016veebiuus.pdf

Hinda, millised sinu digitaalsetest pädevustest on rohkem kujundatud eelmiste õpingute/töökogemuse kaudu ja kus on puudujääke. Lisa tõendusmaterjal, kus võimalik.

Esitatud peab olema analüüs iga bloki kohta ja vähemalt kolmes blokis on esitatud tõendusmaterjal. Pane kirja plaan, kuidas oma digipädevusi edasi arendada ning kuidas neid võiks arendada. Enesehinnangu analüüsi maht 1-1,5 lk.

Referaat

Järelarvestusel esitatakse referaat individuaalselt. Referaadi teema lepib õppejõud iga järelarvestust sooritava üliõpilasega eraldi kokku. Kursuse käigus plagiaadiga vahele jäänud üliõpilastel on referaat eelistatult samal teemal, mille kohta nad esialgse referaadi oma osa kirjutasid.

Referaadi nõutavad osad on:

• tiitelleht;
• sisukord;
• põhitekst (ca 9000 tähemärki, liigendatud alampeatükkideks);
• kasutatud kirjandus (viited vormistatud APA viitamissüsteemis).

Referaadi vormistamisel palun järgida Digitehnoloogiate instituudi lõputööde vormistamise juhendit.

Esitlus

Esitlus referaadi kohta. Juhul kui esitluse eest on kursuse käigus punktid saadud, kuid referaat jäi arvestamata plagiaadi tõttu, siis uut esitlust ei ole vaja teha. Esitlused toimuvad järelarvestusel teisipäeval 13.03 kell 16.00 ruumis A-428.

Järelarvestusele esitatavad tööd tuleb saata õppejõule aadressil hans.poldoja@tlu.ee hiljemalt 13.03 kell 16.00. Neile üliõpilastele, kes esitlust tegema ei pea, ei ole füüsiline kohaletulek järelarvestusele vajalik.

Järelarvestusele esitatud ülesanded ei tohi sisaldada plagiaati. Plagiaadiks loetakse teiste autorite teoste osade (laused, teksti põhiideed, visuaalsed materjalid, vms) esitamist oma töös nii, et need on ilma korrektse akadeemilise viitamiseta omistatud töö esitajale. Teise autori teksti sõnasõnalt kordamist loetakse plagiaadiks nii originaalkeeles kui tõlgitult. Vajadusel tuleb teise autori sõnastus esitada tsitaadina (jutumärkides) koos korrektse akadeemilise viitega. Plagiaadi korral loetakse loetakse arvestus mittesooritatuks (vt Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskiri § 21 lg 23).